MELT#meltfoorumPildidProgrammEsinejadShowcaseUudisedScroll Down

Videokokkuvõte

Salvestas Valge Klaar

Sissejuhatus

MELT innovatsioonifoorum
10. aprillil 2018 Tallinna Kultuurikatlas

“It always seems impossible until it is done.” – Nelson Mandela

Kuidas edasi? See on küsimus, mille esitavad endale nii alustavad kui ka juba tegutsevad ettevõtted, suuremad ja väiksed firmad, toodete ning teenuste pakkujad. Milline roll on ettevõtte arengus ja edus tootearendusel? Mis on üldse tootearendus? On see ainult suurte ettevõtete pärusmaa, mis vajab suurt rahastust? Või ehk piisab ka lihtsast ideealgest ja protsesside ümbermõtestamisest, mis on jõukohane pea kõigile?

Need on küsimused, millele otsib vastuseid selleaastane MELT innovatsioonifoorum. Päeva keskmes on inspireerivad lood, mis julgustavad muutustele ning räägivad tootearendusest ja innovatsiooni ümber keerlevatest müütidest. Lavale astuvad erinevate elu- ja ärivaldkondade praktikud, kes jagavad häid kogemusi ning tulevikusuundumusi, tõestades, et igas nutikas idees võib peituda võimalus raketina taevasse tõusta ja maailma muuta.

Lahkame innovatsiooni ümber keerlevaid müüte ja küsimusi kuues erinevas teemablokis:

  • Teaduskoostöö ja nutikas disain kui edu alus innovatsiooniks
  • Kas hea innovatsioon eeldab ainult suuri panuseid?
  • Jätkusuutlikkus kui uus trend innovatsioonis
  • Innovatsioon kui erinevate ettevõtete ühisloome
  • Kas tehnoloogilistel arendustel on innovatsioonis piire?
  • Innovatsioon kui osa ettevõtte teadlikust arengustrateegiast

 

MELT innovatsioonifoorumile on oodatud need, kellel on head tulevikutoodete või teenuste ideed, kuid kes otsivad tõuget nende elluviimiseks. Ja vastupidi, ootame osalema ettevõtteid, kellel on küll hea tootmisvõimekus, kuid kes vajaksid inspiratsiooni toote innovatsioonis.

MELT innovatsioonifoorumit korraldavad Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Tallinna Ettevõtlusinkubaatoritega. 

Programm

„If you don`t have time for the small things, you won`t have time for the big things“
Richard Branson

MELT innovatsioonifoorumile on oodatud need, kellel on head tulevikutoodete või teenuste ideed, kuid kes otsivad tõuget nende elluviimiseks. Ja vastupidi, ootame osalema ettevõtteid, kellel on küll hea tootmisvõimekus, kuid kes vajaksid inspiratsiooni toote innovatsioonis.

 

BLACK BOX

PUUPAKUSAAL

TERRASSISAAL

8.30-9.30

Registreerimine ja hommikukohv, Showcase alaga tutvumine

9.30-9.50

Avasõnad - moderaator Marko Rillo ja Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu 

 

 

9.50-10.45

Perttu Pölönen - leiutaja, muusikalooja, esineja, ettevõtja (inglise keeles) 

When nothing is certain, everything is possible. What are the opportunities of the future?

 

 

10.45-11.45

Paneeldiskussioon "Tootearenduse roll ettevõtte arengus": 

1. Ionel Lehari, Identity OÜ

2. Tea Danilov, Arenguseire keskus 

3. Anne Sulling, Riigikogu 

4. Markko Rollin-Põdra, AS Wendre

 

 

11.45-12.45

Lõunapaus ja Showcase alaga tutvumine

12.45-14.25

Kas innovatsioon eeldab kõrgeid panuseid? Modereerib Marko Rillo

Innovatsioon - kas teaduse toode? Modereerib Anne Sulling

Kas säästev innovatsioon on kasumlik? Modereerib Kristiina Esop

 

How to pitch in 30 seconds? -  Gleb Maltsev, Fundwise OÜ (inglise keeles)

Geniaalsed ideed teostuvad koostöös - Milrem AS, Mart Noorma

Mine metsa... okkale - OÜ Okkastyle, Margus Siilik

 

Kolme päevaga 110 000 eurot. Kas mission impossible? - Kait Karu/Peenjoogivabrik Nudist OÜ Kuidas nutikalt tooteid arendada - Selfdiagnostics OÜ, Marko Lehes 

Ressursisääst tehnoloogia abil - Reverse Resources OÜ, Ann Runnel

 

Revolutsioonid saavad alguse väikestest asjadest - Change Technologies OÜ, Kristjan Kangro

Sharing is caring ehk teaduse rahastamise innovaatiline mudel -  Marko Russiver, Guaana OÜ
 

Toidujääk või tooraine - alternatiivne võimalus materjalitootmises - Gelatex Technologies OÜ, Märt-Erik Martens

 

 

 

 

14.25-15.00

Sirutuspaus, Showcase alaga tutvumine

15.00-16.40

Koostöö on parem äri kui konkurents. Modereerib Marko Rillo

Tehnoloogia ja innovatsioon – vaid taevas on piiriks. Modereerib Martin Goroško

Strateegiline innovatsioon sünnib küsimuste kvaliteedist, mitte ideede arvust. Modereerib Ionel Lehari

 

Innovatsioonikliinik  - doctorpreneurs in action - Connected Health klaster, Kitty Kubo

Digitaliseerimine loob lisandväärtust - ERGO/Telia ühisprojekti näitel - Telia Eesti AS, Toomas Kärner

Kriis kui võimalus Andre talu näitel - Andre Juustufarm OÜ, Erika Pääbus

 

Targad rõivad muudavad maailma - Protex Balti AS, Helena Almqvist (inglise keeles)

Kui prillid näitavad enamat kui teravat pilti -Operose Labs OÜ, Christer Loob 

Kuidas siduda uusi ideid ja konkureerivaid võimalusi - Interlex OÜ/ Skuuper OÜ, Inge Rätsep

 

Stigo elektrirolleri võitlus ja koostöö, Stigo OÜ, Ardo Reinsalu

Elu virtuaalmaailmas on võimalik -Wolfprint 3D OÜ, Timmu Tõke

Ka "dinosaurused" saavad olla innovaatilised - Sokos Hotels Tallinn,  Evelin Org

17.00-21.00

Afterworks Katelde saalis, Pärast pingelist konverentsipäeva pakub Afterworks võimalust heas seltskonnas mõnusalt lõõgastuda. MELT ei väsi üllatamast ning innovatsioon sulandub sujuvalt ka õhtusesse programmi koos põnevate suupistete, üllatuskülaliste ja piire ületavate tegevustega. Õhus on innovatsiooni! 

 

Pildid

Fotograaf Martin Dremljuga

Esinejad

„If things are not failing, you are not innovating enough“
Elon Musk

Perttu Pölönen

 Leiutaja, muusikalooja, esineja, ettevõtja 
Rohkem infot

Perttu Pölönen

 Leiutaja, muusikalooja, esineja, ettevõtja 

MELT innovatsioonifoorumi avaesineja Perttu Pölönen - leiutaja, futurist, esineja ja helilooja!

Perttu on tõeline multitalent, kelle sütitavad kõned tehnoloogiast, tulevikutrendidest ja innovatsioonist on inspireerinud kuulajaid maailma erinevatelt kontinentidelt. Vähem kõnekad pole ka tema teod. Ta on leiutanud rahvusvaheliselt auhinnatud muusikaõppe tööriista MusiClock, asutanud kaks haridustehnoloogia idufirmat, kirjutanud muusikat mitmele rahvusvahelisele lavastusele, pidanud kümneid loenguid tuleviku tehnoloogiatest jne. Tegemist on tõelise 21. sajandi innovaatoriga, kes orienteerub hästi nii tehnoloogia-, kunsti- kui ka tulevikuteemades.

https://www.perttupolonen.com/ 

 

Ionel Lehari

 Identity loovjuht
Rohkem infot

Ionel Lehari

 Identity loovjuht

Ionel on aidanud ettevõtete toodetele ja teenustele tuult tiibadesse puhuda juba 23 aastat. Ta on veendunud, et edukas disain võib muuta esialgu igavana tunduva toote bestselleriks. Iga eduka disaini aluseks on aga selge idee ja mõistetav kontseptsioon ning siin saavadki loomeinimesed ja tootjad üksteist täiendada. Ionel toob MELT innovatsioonifoorumi paneeldiskussiooni loomesektori vaate: kuidas ettevõtlus ja loomesektor võiksid ja peaksid omavahel rohkem sulanduma, et tekiks sünergia uute innovaatiliste toodete valmimiseks. Lisaks modereerib Ionel strateegilise innovatsiooni teemablokki, kus uuritakse, kas ja kui palju pika ajalooga organisatsioonid iga päev innovatsiooniga tegelevad. 

Tea Danilov

Riigikogu Arenguseire Keskuse juhataja.
Rohkem infot

Tea Danilov

Riigikogu Arenguseire Keskuse juhataja.

Tea on tegelenud Arenguseire Keskuse käivitamisega Riigikogu juures alates 2017. aasta jaanuarist. Varem oli ta Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtluse ja ekspordi keskuse direktor. Tema vastutusalasse kuulus suur hulk erinevaid riiklikke programme innovatsiooni ja ekspordi toetamiseks Eesti ettevõtetes. Aastatel 2000–2015 töötas Tea mitmesugustel ametikohtadel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis. Aastatel 2007–2012 oli ta majandusarengu osakonna juhatajana, vastutades innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitikate kujundamise eest. 2012–2015 juhatas ta sama ministeeriumi siseturuosakonda, koordineerides kaubandust, tarbijakaitset ning kaupade ja teenuste vaba liikumist puudutavaid küsimusi. Teal on Tartu Ülikooli magistrikraad (teaduskraad) majanduses.

Markko Rollin-Põdra

  AS Wendre juhatuse liige
Rohkem infot

Markko Rollin-Põdra

 AS Wendre juhatuse liige

Kodutekstiilide ja voodite tootja Wendre kuulub Eesti edukamate ettevõtete sekka. Nende teekond tippu pole olnud aga sugugi kerge. Ettevõtte juhatuse liige Markko-Rollin Põdra toob MELT innovatsioonifoorumi paneeldiskussiooni ettevõtte vaate ja räägib ettevõtte tootearendusest Wendre ühe innovaatilisema toote - magamistoa õhukvaliteeti parandava voodiotsa - näitel.

 

Anne Sulling

 Riigikogu
Rohkem infot

Anne Sulling

 Riigikogu

Anne Sullingu nimi ei vaja innovatsiooni temaatikaga kokku puutuvate inimeste seas tutvustamist. Tema Eesti innovatsioonipoliitika teemalised sõnavõtud on olnud kriitilised, kuid ettepanekuterohked. Anne lisab MELT innovatsioonifoorumi paneeldiskussiooni Eesti innovatsioonipoliitika vaate: kuidas parandada Eesti väljavaateid sellise innovatsiooni poolest, mis riiki raha sisse toob? Lisaks modereerib Anne foorumil teaduskoostöö teemablokki ning uurib lähemalt, kuidas Milrem, Selfdiagnostics ja Guaana ülikoolide ning teadusasutustega koostööd teevad. 

Gleb Maltsev

 Fundwise OÜ, kaasrahastaja ja pitchingu treener
Rohkem infot

Gleb Maltsev

 Fundwise OÜ, kaasrahastaja ja pitchingu treener

MELT innovatsioonifoorumi rahastuse teemabloki avab Fundwise kaasasutaja Gleb Maltsev, kes jagab praktilisi nõuandeid, kuidas oma äriidee potentsiaalsetele investoritele maha müüa. Ja vahet pole, kas sul on selleks aega 30 sekundit või 45 minutit.

 

Kui soovid teada, kuidas Sina võiksid oma äriidee potentsiaalsetele investoritele ühe minutiga maha müüa, siis tule MELT innovatsioonifoorumile!

Kait Karu

Peenjoogivabrik Nudist juht
Rohkem infot

Kait Karu

Peenjoogivabrik Nudist juht

Kolme päevaga 110 000 eurot – kas mission impossible? Aga just sellega said hakkama Eesti uue joogivabriku asutajad, kes otsisid rahastust oma ideele: panna püsti uudne ja eristuv kodumaine joogivabrik – Peenjoogivabrik Nudist. Kas edu tagas ilus jutt või end juba tõestanud tooteportfoolio? 

Kait Karu räägib meile, kuidas kõigest kolme päevaga kaasati Fundwise’i platvormil ettevõttesse 110 000 eurot investeeringuid. Oma ettekandes kummutab ta müüdi, et uuteks ja ägedateks tegudeks peab pangakontol olema vähemalt 6-kohaline number. Ei pea!

 

 

Inge Rätsep

Interlexi/Skuuperi tegevjuht
Rohkem infot

Inge Rätsep

Interlexi/Skuuperi tegevjuht

Äris otsitakse alati võimalusi, kuidas väiksema aja- ja rahakuluga rohkem saavutada. See soov ajendaski Interlexi tõlkebüroo tegevjuhti Inge Rätsepat ostma osalust tõlketehnoloogia iduettevõttes Skuuper. 

Skuuper pakub oma tõlkeplatvormil tõlkijatele ja tõlketeenuse ostjatele tehnoloogilist lahendust, mis vähendab tõlkimisele kuluvat aja- ja rahakulu ligi 50%ni.

Investeering Skuuperisse, oli ühele traditsioonilisele tõlkebüroole suur muutus, kuid just julged otsused viivad tänapäeva kiirelt arenevas maailmas äri edasi. Praegu konkureerib Inge Rätsepa juhitav tõlkebüroo edukalt rahvusvahelisel turul ning plaan sinna viia ka Skuuperi tehnoloogia.

Tule kuula tema inspireerivast ettekandest, kuidas siduda uusi ideid ja konkureerivaid võimalusi, et saavutada oma valdkonnas konkurentsieelis. Kuidas kaardistada oma ettevõtte võimalusi ja kus näha potentsiaali kasvuks ning innovatsiooniks? See on tänapäeval mitme eduka ettevõtte võtmeküsimus.

 

 

Märt-Erik Martens

Gelatex Technologies, tehnoloogiajuht
Rohkem infot

Märt-Erik Martens

Gelatex Technologies, tehnoloogiajuht

Keskkonnasõbraliku innovatsiooni üks põhilisemaid võtmeküsimusi on see, kuidas võimalikult maksimaalselt ära kasutada tootmisest või tööstusest järele jäänud produkte. Eestlased on selles valdkonnas vägagi nupukad.  

Gelatex Technologies arendab uue põlvkonna materjali – keskkonnasõbralikku ja nahaga keemiliselt identset tekstiili Gelatex, mille peamiseks tooraineks on lihatööstuse väheväärtuslikest jäätmetest valmistatud želatiin. See teeb nahasarnase materjali tootmise palju keskkonnasõbralikumaks ja odavamaks kui pärisnaha tootmise. Tavalise nahaga võrreldes on sama koguse materjali valmistamiseks vaja ligikaudu kolm korda vähem loomi.

Gelatex Technologiesi tehnoloogiajuht Märt-Erik Martens on veendunud, et seal, kus on ülejääk, on alati peidus ka võimalus midagi uut luua. 

Marko Lehes

Selfdiagnosticsi tegevjuht
Rohkem infot

Marko Lehes

Selfdiagnosticsi tegevjuht

Teaduslik lähenemine tootearenduses annab valmisproduktile kindla eelise, mida on konkurentidel järele teha pea võimatu.

Selfdiagnosticsi tegevjuht Marko Lehes on teadusarendusega kokku puutunud pea kümme aastat, kui koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega alustati medistsiinidiagnostika toodete väljatöötamist. Ettevõtte teadusarendusbaas on tugev – lisaks Eesti ülikoolide teadlastele on neil olemas ka oma laboritega tütarettevõtte Saksamaal Leipzigis, ning koostööd tehakse paljude rahvusvaheliste teadusinstituutide ja 
tööstuspartneritega Euroopast, Ameerika Ühendriikidest ja Aasiast. 

Millised tooted ja teenused vajavad täna kindlasti teaduspõhist lähenemist? Kui lihtne on toote väljatöötamisel teha koostööd teadlastega? Kust alustada, kaua see kõik aega võtab ja kuidas kogu protsessi rahastada? Selfdiagnosticsi kogemusest, edusammudest ja ka tagasilöökidest Marko Lehes oma ettekandes keskendubki.

 

 

Kitty Kubo

 Connected Health klastri juht
Rohkem infot

Kitty Kubo

 Connected Health klastri juht

Mida ravitakse innovatsioonikliinikus ja kes on doctorpreneur? Connected Health klastri innovatsioonijuht Kitty Kubo on käima tõmmanud Innovatsioonikliiniku, mis toob kokku tervishoiuasutused ja start-up’id, et luua soodne pinnas uute, tervishoidu paremaks tegevate (digi)lahenduste leidmiseks. Ja nii sünnivadki uut liiki ettevõtjaid - doctorpreneur’id.

 

Oma ettekandes räägib Kitty Kubo sellest, miks on klastreid vaja, kuidas ja mis eesmärkidel neid luuakse, miks on hea sinna kuuluda ning kuidas aitavad klastrid start-up’idele tuule tiibadesse puhuda.

Ardo Reinsalu

Stigo tegevjuht
Rohkem infot

Ardo Reinsalu

Stigo tegevjuht

Eesti ja Hiina koostööst on palju räägitud. Üks kahe rahvusriigi omavahelise koostöö vilju maitsnud ettevõte on elektrisõidukeid arendav Stigo, kelle uue ajastu elektrirollerid vuravad ringi tänaseks kahekümne nelja riigi tänavatel. 

Eestlased arendasid välja kompaktse ja keskkonnasõbraliku liiklusvahendi ning Hiina tootjatel oli piisavalt mahtu, et see professionaalselt realiseerida. See edulugu kinnitab taas kord fakti, et koostöö on parem äri kui konkurents! 

Stigo tegevjuht Ardo Reinsalu räägib oma ettekandes tõelise tulevikutoote – elektrirolleri – arendusprotsessi väljakutsetest. Kuidas leida endale koostööpartnereid, kui Eestis sobivaid kandidaate pole? Kui keeruline on kahe riigi vahel tootearendusprotsessi juhtida, milliseid apsakaid tuleb ette, kuidas arvestada kultuuridevaheliste erinevustega ning kuidas see koostöö edukalt tööle panna ja kasumliku tulemuseni viia? 

 

 

Margus Siilik

Okkastyle juht  
Rohkem infot

Margus Siilik

Okkastyle juht 

Okkastyle on leidnud viisi, kuidas männiokastest valmistada lae- ja seinapaneele, mida saab kasutada ruumide akustika parandamiseks ja sisekujunduselemendina. Ühelt poolt on tegemist tootega, kus on ära kasutatud metsaraiest tekkinud ülejääk, teisalt on aga okka-paneel looduslik ja keskkonnasõbralik materjal interjööris. 

Enne esimese toote valmimist oli ettevõtte juht Margus Siilik juba aastaid otsinud võimalusi, kuidas raielankidel lebavat väärtmaterjali kasulikult ära kasutada. Millest aga alustada kui sul on materjal, aga puudub idee, mida sellest valmistada? Keda tootearendusprotsessi kaasata? Kellele oma ideed tutvustada? Millise lisaväärtuse annab tootele keskkonnasõbralikkus? 

Erika Pääbus

 Andre Juustufarmi perenaine
Rohkem infot

Erika Pääbus

 Andre Juustufarmi perenaine

Andre Piimafarmi juustud on hinnatud nii kodumaal kui ka võõrsil. Kuid teekond esmaklassiliste juustude valmistamiseni pole olnud sugugi kerge. Andre Farmi edulugu algas piltlikult öeldes kriisist. Nimelt otsustati pärast 2012. aastal Eestit tabanud piimakriisi oma tegevussuunda muuta ja liikuda piimatootmisest edasi piima väärindamiseni, et valmistada premium-klassi juuste. Korraga muutus ettevõtte põhitoode, töökultuur ja vajalik oskusteave.

 

Oma ettekandes räägib Andre Farmi perenaine Erika Pääbus sellest, kuidas näha kriisis võimalust ettevõtte innovatsiooniks. Kust leida vajalik ressurss, et uuendustega kaasa minna? Kuidas murda välja mugavustsoonist ja muuta ettevõtte põhitoode kasumlikumaks? Tule kuula Andre Farmi arengu inspireerivat lugu, mis tõestab, et iga teele sattunud takistus on hoopis võimalus innovatsiooniks. 

Toomas Kärner

Telia AS IoT valdkonna juht
Rohkem infot

Toomas Kärner

Telia AS IoT valdkonna juht

“Kui me täna ei kujuta enam ette elu ilma internetita, siis homme ei kujuta me enam ette, et meid ümbritsevad asjad ei suhtle omavahel või et teenindusvaldkonnas aitab meid tehnoloogia asemel inimene.” Toomas Kärner, Telia IoT valdkonna juht.

Telia usub, et tulevik kuulub tehnoloogiale. Koostöös erinevate ettevõtete, ülikoolide ja linnadega panustatakse uute tehnoloogiliste lahenduste leidmisesse igapäevaselt. Nad on õla alla pannud Tallinna Tehnikaülikooli esimesele omataolisele õppevaldkonna loomisele Eestis, mille toel hakkavad sündima erinevad asjade internet ehk IoT ja targa linna lahendused, mille eesmärk on muuta inimeste elu senisest veelgi mugavamaks ja efektiivsemaks.

Üks hea näide IoT-tehnoloogia rakendamisest on sõiduki E-kindlustus. See on spetsiaalne rakendus, mis võimaldab sõiduki liikluskindlustuse aktiveerida just siis, kui sõiduk reaalselt sõidab. Sellega on loodud lisandväärtus eelkõige neile, kes liiklusvahendit iga päev ei kasuta – telefoni äpis saab kindlustuse kiirelt ja mugavalt aktiveerida just siis, kui sõidukile hääled sisse pannakse.

Oma ettekandes keskendub Toomas Kärner sellele, kuidas digitaliseerimine loob ettevõtte toodetele või teenustele lisandväärtuse.  Kas asjade interneti saab juurde pookida pea kõigele? Millest digitaliseerimisel alustada ning kas teha seda kõike ise või leida selleks sobivad partnerid?

 

 

Mart Noorma

 Milrem Robotics'i Teadus- ja arendusdirektor 
Rohkem infot

Mart Noorma

 Milrem Robotics'i Teadus- ja arendusdirektor 

Tehnoloogia päästab elusid. Teadus päästab elusid. Aga milline potentsiaal avaldub siis, kui need kaks ühendada? Just seda praktiseerib Eesti tehnoloogiaettevõte Milrem Robotics, kes töötab koostöös teadusasutustega välja mehitamata sõidukeid ja päästeroboteid. Nad otsivad pidevalt mehhatroonika valdkonna huvipakkuvaid koostööprojekte ülikoolidega, et luua üheskoos potentsiaalseid omatooteid.

 

Oma ettekandes keskendub Milremi teadus- ja arendusdirektor Mart Noorma ettevõtte tootearendustegevuse seisukohalt väga tähtsale koostööle teadusasutustega. Ühelt poolt annab see võimaluse kaasata rohkem teadmisi ja teisalt neid teadmisi praktiliselt rakendada. 

Kristjan Kangro

 Change Tecnologies OÜ, tegevjuht
Rohkem infot

Kristjan Kangro

 Change Tecnologies OÜ, tegevjuht

Eesti on IT-valdkonnas alati eesrindlik olnud ja tundub, et edulugudel pole lõppu. Mis on Change’i innovatiivne toode ja kuidas see redefineerib pangandusvaldkonda, sellest räägib Change’i juht Kristjan Kangro. Change’i eestvedajad on globaalses tehnoloogiamaailmas tõenäoliselt järgmised tuntud tegijad. Singapuris tuule tiibadesse saanud, tulid nad tagasi Eestisse ja plaanivad luua toote, mis lihtsustab igapäevaseid rahaasju, võimaldades kasutada kõiki finantsteenuseid ühes äpis. Märkimisväärne oli ka Change’i saavutus investeeringute kaasamisel: möödunud aasta oktoobris kaasas ettevõte ICOga oma äritegevusse 17,5 miljonit dollarit. Kuidas see neil õnnestus? Mida teised idufirmad neilt õppida võiksid? Kuidas jõuda oma ideega globaalsele turule? 

Evelin Org

Sokos Hotels Tallinna müügi- ja turundusdirektor
Rohkem infot

Evelin Org

Sokos Hotels Tallinna müügi- ja turundusdirektor

Olla kahes kohas korraga? Just see soov kannustas Eesti legendaarseimat hotelli, Viru, avama sõsarhotelli ja välja töötama teenust, mis võimaldab nende külalistel veeta mõnusalt aega hotellis, aga samas õppida midagi põnevat näiteks hoopis Hiiumaa kohta. Nii sündiski esimene Eesti disaini ja lugude hotell Estoria, mille iga tuba räägib Eesti kohta ühe tutvustava ja intigreeriva loo.

Evelin Org, Sokos Hotels Tallinna müügi- ja turundusdirektor leiab, et ettevõtte ajalooline vanus on tõeline väärtus, mis tuleb enda kasuks tööle panna. Ka “dinosaurused” saavad olla innovaatilised. Küsimus on, kas jääda käima sisse tallatud rada või silmnähtavalt eristuda ja olla valdkonnas teerajaja. Oma ettekandes keskendub ta ettevõtte strateegilisele innovatsioonile – kuidas teadlikult tabada turu vajadusi, kuidas neile vastata ja astuda kliendiga ühte sammu.

 

Timmu Tõke

Wolfprint 3D OÜ asutaja
Rohkem infot

Timmu Tõke

Wolfprint 3D OÜ asutaja

3D-skaneerimistehnoloogia ettevõte Wolf3D on alati olnud tehnoloogiavaldkonnas uuenduslik. Mõni aasta tagasi kogusid nad populaarsust inimestest 3D-kujutiste printimisega ja koostöös kliinikutega keskenduti lootest 3D-kujutiste tegemisele. Nüüdseks on fookust muudetud ja eesmärk on ühendada 3D-skaneerimistehnoloogia virtuaalreaalsuse ning arvutimängudega, kus igaüks saab luua omanäolise 3D-avatari.

 

Wolf3D on ehe näide sellest, kuidas tehnoloogia areng võimaldab ettevõtte põhitoodet pidevalt uuendada, haarates seega rohkem turgu ja laiendades sihtrühma. Tehnoloogia ja innovatsioon – vaid taevas on piiriks!

Christer Loob

 Operose Labs tegevjuht
Rohkem infot

Christer Loob

 Operose Labs tegevjuht

Prillikandjad teavad, kuivõrd ilusaks ja teravaks võib maailm tänu õigetele klaasidele muutuda. Aga mis siis, kui sa näeksid läbi prillide midagi enamat kui lihtsalt teravat ja selget pilti? Operose Labs arendab koostöös lennukite remondi- ja hooldusteenuseid pakkuva ettevõttega Magnetic MRO lennukite välisilme visualiseerimiseks mõeldud rakendust, mis annab kliendile võimaluse näha läbi spetsiaalsete prillide uut kujundust lennuki kerel enne värvimistöödega alustamist.

 

Ettevõtte tegevjuht Christer Loob räägib oma ettekandes innovaatilise liitrakenduse loomeprotsessist. Kas tehnoloogia seab tänapäeval tootearenduses piire? Kas analoogset rakendust saaks kasutada ka teistes sektorites? Tule ja veendu ise, sest erilisi prille saad proovida ka kohapeal, MELT innovatsioonifoorumi demoalal. 

Marko Russiver

 Guaana OÜ tegevjuht
Rohkem infot

Marko Russiver

 Guaana OÜ tegevjuht

MELT innovatsioonifoorumi teaduskoostöö teemabloki kolmas esineja, Guaana tegevjuht Marko Russiver, ei räägi mitte ettevõtte ja teaduse koostööst, vaid keskendub teadlaste omavahelisele koostööle. Nimelt on Guaana loonud veebiplatvormi, mis ühendab teadlasi üle kogu maailma, et toetada nende omavahelist koostööd tänapäeva tehnoloogiliste vahenditega.

Nagu öeldakse: “Sharing is caring”. Kujutage vaid ette, milline potentsiaal avaldub teadusprojektides siis, kui keeruliste probleemide lahendamisesse saab kaasata erinevate valdkondade teadlased? Kui kaugele võib teaduskoostöö tootearenduses jõuda?

 

Oma ettekandes räägib Marko Guaana loodud teaduse rahastamise innovaatilisest mudelist ja toob näiteid tulemustest, kuhu teadlaste omavaheline koostöö on erinevate projektidena viinud. 

Helena Almqvist

 Protex Balti OÜ juht
Rohkem infot

Helena Almqvist

 Protex Balti OÜ juht

Koostöö viib sageli võimsama tulemuseni kui konkurents. Ilmekas näide sellest on Protex Balti, kes arendab mitme partneriga koostöös tarka töörõivast. Ettevõtte algne eesmärk oli luua Norra kalakasvatajatele sobiv kerge ja vastupidav riietus. Valmis sai aga midagi enamat – tõeline superkostüüm, mis aitab jälgida ohtlikke olukordi ja neile õigel ajal reageerida ning teeb ka kõnetuvastuse kaudu töö tegemise lihtsamaks. 

Protex Balti tegevjuht Helena Almqvist keskendub oma ettekandes ettevõtetevahelise koostöö olulisusele nii ideede välja töötamisel kui ka nende realiseerimisel. Ta julgustab kõiki otsima võimalusi oma visiooni ellu viimiseks – kui endal selleks teadmisi ja oskusi napib, siis ei tasu karta otsida neid hoopis teistest ettevõtetest.

 

Tule ja kuula, kuidas tekstiililahenduste tootja Protex Balti targa töörõiva prototüübi arendamiseks oma tugevused ära kasutas ja selle arendamiseks toimiva koostöövõrgustiku lõi. Mida on Sinul nende eduloost õppida?

Ann Runnel

 Reverse Resourses OÜ
Rohkem infot

Ann Runnel

 Reverse Resourses OÜ

Iduettevõtet Reverse Resources on moetööstuse valdkonnas nimetatud Eesti uueks visiitkaardiks, isegi uueks Skype’iks. Nende idee on pakkuda riidetööstuse disaineritele tehnoloogiaplatvormi, mille kaudu osta Aasia rõivatööstuses ülejäänud riiet, suurendades nii taaskasutatavate rõivaste hulka. See on hea näide sellest, kuidas tehnoloogia võimaldab säästa ressursse ja vähendada ületarbimist, muutes nii globaalse rõivatööstuse suurt ökoloogilist jalajälge mitu korda väiksemaks.

 

Reverse Resourcesi asutaja Ann Runneli sõnul saab tõeliselt suuri muutusi tänapäeva maailmas ellu viia vaid tehnoloogia abil. Oma ettekandes räägib ta, kuidas tema suur maailma päästev idee alguse sai ja mis moodi tehnoloogia seda realiseerida aitab. 

Moderaatorid

„You shouldn`t do things differently just because they`re diferent. They need to be better“
Elon Musk

Marko Rillo

Juhtimistreener, innovatsiooni- ja strateegianõustaja
Rohkem infot

Marko Rillo

Juhtimistreener, innovatsiooni- ja strateegianõustaja

Markot huvitab kõik, mis on seotud innovatsiooniga, ja seda nii ettevõtluses, ühiskonnas, tehnoloogias, juhtimises jne. Ta on rahvusvahelise kogemusega strateegia, innovatsiooni ja muudatuste juhtimise asjatundja, kes on nõustanud suuri organisatsioone ning väiksemaid start-up’e enam kui kahekümnes erinevas riigis. Ta on korraldanud innovatsiooni ja juhtimise teemal lugematul arvul koolitusi, andnud ülikoolides loenguid ning kirjutanud ka raamatuid. Tema teadmised ja pidev soov olla kursis maailma arengute ning trendidega teevad temast parima kandidaadi MELT innovatsioonifoorumi moderaatoriks. Marko juhib MELT innovatsioonifoorumi paneeldiskussiooni ja modereerib kahte teemablokki, et uurida, kas innovatsioon tõesti eeldab kõrgeid panuseid ning kas koostöö on ikka parem kui konkurents. 

Ionel Lehari

 Identity loovjuht
Rohkem infot

Ionel Lehari

 Identity loovjuht

Ionel on aidanud ettevõtete toodetele ja teenustele tuult tiibadesse puhuda juba 23 aastat. Ta on veendunud, et edukas disain võib muuta esialgu igavana tunduva toote bestselleriks. Iga eduka disaini aluseks on aga selge idee ja mõistetav kontseptsioon ning siin saavadki loomeinimesed ja tootjad üksteist täiendada. Ionel toob MELT innovatsioonifoorumi paneeldiskussiooni loomesektori vaate: kuidas ettevõtlus ja loomesektor võiksid ja peaksid omavahel rohkem sulanduma, et tekiks sünergia uute innovaatiliste toodete valmimiseks. Lisaks modereerib Ionel strateegilise innovatsiooni teemablokki, kus uuritakse, kas ja kui palju pika ajalooga organisatsioonid iga päev innovatsiooniga tegelevad. 

Kristiina Esop

 MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, tegevjuht
Rohkem infot

Kristiina Esop

 MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, tegevjuht

Kristiina Esop, Eesti vastutustundliku ettevõtluse teema üks eestvedajaid, modereerib MELT innovatsioonifoorumil teemablokki “Kas säästev innovatsioon on kasumlik?”.

Vastutustundliku ettevõtluse üheks olulisemaks näitajaks on ettevõtte keskkondlik ja sotsiaalne mõju ehk jalajälg, mille ettevõte oma eksisteerimisega jätab. Teatavasti on aga n-ö ökoturul kõik automaatselt kallim kui tavatoode. Koos meie kolme esinejaga Ecorunist, Okkastyle’st ja Gelatex Technologies’ist uurib Kristiina lähemalt, kas keskkonda säästev tootmine end ka majanduslikult ära tasub. 

 

 

Anne Sulling

 Riigikogu
Rohkem infot

Anne Sulling

 Riigikogu

Anne Sullingu nimi ei vaja innovatsiooni temaatikaga kokku puutuvate inimeste seas tutvustamist. Tema Eesti innovatsioonipoliitika teemalised sõnavõtud on olnud kriitilised, kuid ettepanekuterohked. Anne lisab MELT innovatsioonifoorumi paneeldiskussiooni Eesti innovatsioonipoliitika vaate: kuidas parandada Eesti väljavaateid sellise innovatsiooni poolest, mis riiki raha sisse toob? Lisaks modereerib Anne foorumil teaduskoostöö teemablokki ning uurib lähemalt, kuidas Milrem, Selfdiagnostics ja Guaana ülikoolide ning teadusasutustega koostööd teevad. 

Martin Goroško

 Tehnopol Startup Inubaatori juht

Martin Goroško

 Tehnopol Startup Inubaatori juht

Showcase

„Business opportunities are like buses, there`s always another one coming“
Richard Branson

MELT innovatsioonifoorumi raames toimuvad Showcase alal ettevõtete, säravate start up'ide ja õpilasfirmade innovaatiliste toodete ja teenuste esitlused. Kui sinu ettevõttel on ainulaadne innovaatiline toode või teenus, mida demoalal esitleda, anna sellest foorumi korraldajatele teada. 

Protex Balti

Kogu maailmas unikaalne tark riietus, mis kuulab inimkõnet ja märkab kukkumisi. Rootsi Äriauhinna konkursi võitja 2017 tehnoloogilise innovatsiooni kategoorias. http://www.protex.no/protex-balti-1

Telia/ Ergo

See on spetsiaalne rakendus, mis võimaldab sõiduki liikluskindlustuse aktiveerida just siis, kui sõiduk reaalselt sõidab. Sellega on loodud lisandväärtus eelkõige neile, kes liiklusvahendit iga päev ei kasuta – telefoni äpis saab kindlustuse kiirelt ja mugavalt aktiveerida just siis, kui sõidukile hääled sisse pannakse. 

Lahenduse tutvustuse video: https://www.youtube.com/watch?v=Ao_H-aZaxKo

Projekti osapoolte video: https://www.youtube.com/watch?v=0YSNT_fPIfs

PowerUp Energy Technologies

PowerUp on ettevõte, kuhu on koondunud Eesti ja USA spetsialistid. Ettevõte toodab kaasaskantavaid generaatoreid,

mis töötavad vesinikukütuseelemendil ja on võrreldes konkurentidega müravabad, võimsamad ning ei emiteeri saasteaineid. PowerUp esimene generaator on mõeldud jahtidele ja paatidele, kuid suurema või väiksema modifitseerimise tulemusena on plaanis teha toode saadavaks matkaautodele, külmutuskonteineritele, militaarsektorile jpm.

Smart Load Solutions

Themo on tark põrandakütte termostaat mis pakub sooja kõige odavamal viisil. Selleks on Themo ühendatud elektriturgudega ning tarbib elektrit ainult siis, kui see on kõige odavam ja keskkonna sõbralikum

Operose Labs

Operose Labs ühendab digitaalse maailma päris maailmaga tehes töö lihtsamaks ja tõhusamaks kasutades augmenteeritud reaalsust ning asukohapõhiseid tööinstruktsioone. Operose Labs on välja arendamas innovaatilist lahendust, mis teeb keerukate tööülesannete sooritamise töötaja jaoks lihtsamaks ja arusaadavamaks. Selline lahendus võimaldab ettevõtetel suurendada töötajate efektiivsust, vähendada inimlike eksimuste hulka igapäevatöös ning automatiseerida väljaõppe protsessi. www.operose.io 

Spellbound

Spellbound loob keskkonda säästes maagiliselt kohanduvaid rõivaid õnnelikele lastele. Kohalike vabrikute jääkmaterjalidest valminud rõivad kannavad keskkonna mõjudele vastavalt muutuvaid tegelasi, illustratsioone. Spellbound on osa Kristi Kuusk missioonist arendada tuleviku moe- ja tekstiilitööstust kaasates tehnoloogiat. Täpsem info: http://www.spellbound.ee/

Spellbound valiti hiljuti 111 projekti seast 27 potensiaalikama hulka WORTH Euroopa võrgustikus, ning asub selle grandi abil uusi tasemeid avastama. Käesoleval aastal osaleb Spellbound samuti EAS ärimentorprogrammis. 

UpSteam

UpSteam kasutab autode pesemiseks arenenud aurutehnoloogiat ja biolagunevaid aineid.

UpSteam annab inimesele võimaluse ilma igasuguse pingutuseta oma auto puhtaks saada talle sobivas kohas. Pesu toimub koduhoovis, kontori parklas või mujal. Teenust osutatakse täisvarustuses väikekaubikuga, mis võimaldab osutada kvaliteetset autopesu nii seest kui väljast koos kõikide vajaminevate lisateenustega.

 

StandByMate

StandByMate on IT-startup, mis toob innovatsiooni merendussektorisse. Muudame laevade mehitamise kiireks ja efektiivseks. Täna nõuab laevade mehitamine palju aega ja tööd nii laevafirmadelt kui ka meremeestelt. StandByMate asendab töökuulutused personaalsete tööpakkumistega ning aitab teha tundidepikkuse värbamistöö ära minutitega. 

www.standbymate.com

Ridline

Ajujaht TOP 30 meeskond Ridline on loonud esimese muusikasündmustele kohaldatud tarkvara, mis aitab helirežissööridel vähendada kontserti planeerimisel tekkivaid kommunikatsioonivigu. Unustamatu kontsert sünnib tänu selle taga olevale tugevale meeskonnale, kui nende eesmärke ei ohusta kommunikatsioonivead. 

Konsertide lavataguse meeskonna suhtlus on senini toimunud emaili teel Excel’i ja PDF-i kujul. Dokumentide loomine (ja käsitlemine) on nende (rohkuse ja) eripära tõttu praeguste vahenditega keeruline:
Professionaalsed helitehnikud kasutavad lavaplaani joonistamiseks Excelit.
Dokumentide käsitlemisel läbi emailide tekivad vananenud versioonid ja arusaamatud dokumendid, mistõttu liigub helitehnikute vahel teadmatult vale informatsioon.

Iga planeerimisel märkamata jäänud detail võib tuua suuri lisakulutusi või viia projekti ebaõnnestumiseni. Üks professionaalne helirežissöör võib töötada 20 erineva kontserdiga kuus, mis tähendab tema jaoks vähemalt 300 lk paberimajandust. Ridline tarkvara kuukasutus annab HR kindluse, et iga vajalik (info) detail on temani jõudnud. Lisaks säästab ta 25h dokumentide haldamise aega kuus võrreldes seniste vahenditega.

InLImit

Ajujahi 30 parima hulka valitud InLimiti meeskonna eesmärk on luua tarkvaralahendus, mis motiveeriks autojuhte kiiruspiirangutest kinni pidama piitsa asemel hoopis präänikuga.

InLimit on telefonirakendus, mille peamiseks eripäraks on piirkiirusest kinni pidavate autojuhtide premeerimine erinevate hüvedega, mis on seotud autode ja sõitmisega. Iga piirkiiruses läbitud kilomeeter annab autojuhile punkte, mida saab hiljem InLimit´i koostööpartnerite juures soodustuste ja tasuta toodeta vastu vahetada (näiteks Europargis tasuta parkimisminutid).

 

"Viisakus teedel on lahe"

www.inlimit.ee

 

Triumf Gamification

Ajujahi 30 parima hulka valitud tiim loob mobiilimängu, mis muudab krooniliste haigustega laste elu paremaks. 

Triumf mobiilirakendus aitab lastel võidelda krooniliste haigustega läbi mängukeskkonna. Mängu tegevus toimub maagilises linnakeskkonnas, kus mängija peamine ülesanne on arendada oma tegelaskuju (superkangelast) võitluses haigusekoletisega. Tegelaskuju arendamine seob pärismaailma mängumaailmaga, andes mängijale võimaluse koguda punkte nii raviga seotud tegevuste kui ka mängusiseste ülesannete täitmise eest. Mängu alguses ja selle vältel toimub profileerimine ja psühholoogiliste andmete kogumine, mille põhjal saab iga laps personaalset tuge. Seda protsessi toetab masinõppimine. Lisaks hõlbustab rakendus vanematele ja meditsiinipersonalile lapse tervise monitoorimist ja parandab omavahelist kommunikatsiooni. Lõppeesmärgiks on olukord, kus mängu käigus õpitud käitumised saaksid osaks laste  gapäevaelust.Meeskond koosneb pikaajalise rahvusvahelise kogemusega spetsialistidest, kuhu kuuluvad nii vaimse tervise eksperdid, mänguarendajad kui ka müügi-ja turundusjuht, kelle roll on viia ettevõte rahvusvahelisele tervisetehnoloogiate areenile. Mäng on käesolevalt nii eesti, soome kui inglise keeles ning mõeldud vähihaigetele lastele; arendusjärgus on diabeedihaigetele mõeldud versioon.

CrabSec

CrabSec https://crabsec.ee/andur/ on turvalisusrakendus, mis võimaldab juhtida CrabSec nutikaid valveandureid ning valveanduri häire korral saata turvapatrulli häire põhjust kontrollima. Samuti saadavad andurid kasutajale häireteate veelekke, temperatuuri languse või tulekahju tekkimise korral. Andurid on juhtmevabad ning töötavad IoT võrgus. Puudub vajadus ühendada wifi võrguga. Samuti pole vaja GSM SIM kaarti. Enamus eluruumidesse sissemurdmistest toimub välisukse kaudu. CrabSec ukseandur annan kasutajale teada igast ukse avamisest CrabSec rakendusse. Juhul kui andur on valves ning keegi avab ukse, saab rakenduse kasutaja robotkõne häireteatega. Ukse anduri paigaldamine on imelihtne, sest anduri paigaldamiseks piisab kahepoolsest teibist.

FoodDocs OÜ

FoodDocs on ettevõte, mis loob Euroopa Liidu toidukäitlejatele uue võimaluse – luua ise oma ettevõttele kohustuslik toiduohutuse plaan ning seejärel hallata oma seadusest tulenevaid toiduohutuse dokumente ülevaatlikult ja lihtsalt. FoodDocsi unistuseks on saada järgmiseks e-riigi projektiks. www.fooddocs.ee 

WEPS

Weps võimaldab 15 minutiga endale ilusa ja mobiilse visiitkaart-kodulehe teha. Juturobot (ingl. k. chatbot) aitab vaid mõne minutiga üles seada kodulehekülje struktuuri ning kujundus ning seejärel saab kasutaja lisada pildid ja muuta teksti. Wepsi eristab teistest kodulehe tegemise tööriistadest just see, et lahendus ongi teadlikult tehtud piiratud võimalustega, et kodulehe kiirelt püsti saamine ja haldamine oleks tõeliselt lihtne. Weps on suunatud neile, kes alguses ei taha palju aega ega raha kodulehte investeerida. Kui meie klientide soovid ja vajadused ajas suurenevad, on võimalik alati kas WordPressi või Voogi veebiehitustööriistale ringi kolida. http://weps.ee 

 

Andre Juustufarm OÜ

Andre farmis kutsutakse lehmi Mummukesteks, neid hellitatakse kallistustega, nendega koos mediteeritakse. Kas tead, kui hell tegelikult võib olla see suur loom?

2015.a aastal alustasime mummukeste piimast juustu valmistamisega. Täna valmistame Gouda tüüpi erinevate maitsete ja laagerdusaegadega kvaliteetjuustu. Tahame oma piimast teha väärilist juustu, mille üle võiksime uhkust tunda meie ja meie loomad ning mida armastavad ka meie kliendid.

https://andrefarm.ee/

Raba Vesi

Õpilasfirma Raba Vesi tooteks on Põlvamaa Meenikunno rabavee toonik. Eelkõige on see suunatud näonaha puhastamiseks, niisutamiseks ning värskendamiseks. 

Oleme oma vett analüüsinud ning filtreerinud koostöös Tartu Ülikooliga ning taganud joogivee standarditele vastavuse ning maksimaalse kvaliteedi. 

Milles peitub meie fenomen? Rabavesi sisaldab tänu turbasamblale pindaktiivseid ühendeid, mis  stimuleerib meie nahas hüaluroonhappe tootmist, mis tagabki naha elastsuse ja niiskuse säilitamise. 

Stigo

Stigo elektriroller on mõeldud peamiselt linnainimestele, kellele on oluline rolleri kerge kaal ning selle kiiresti kokku pakkimise ja järel vedamise või siseruumidesse kaasa võtmise võimalus. Roller sõidab puhtalt elektrijõul ja läbitud kilomeetri hind on vaid mõni eurosent.
 https://stigobike.com/

UneRuno

Unistad paremast unest?
UneRuno raskustekk mõjub kehale ja meelele rahustavalt justkui mõnus kallistus - stressitase langeb, uinud kiiremini ning saad nautida paremat ja sügavamat und. Teaduslikult on tõestatud, et raskus aitab maandada ärevust, tekitada turvalist tunnet ning soodustada inimese ajus melatoniini ja serotoniini tekkimist.

Innovaatiline tootedisain võimaldab UneRuno teki raskuseid kiiresti kohandada vastavalt kasutaja soovile. UneRuno tootevalikus on ka täiesti naturaalsetest ja ökoloogiliselt puhtast materjalist valmistatud tekid, milles on raskusmaterjalina kasutatud näiteks kirsikive. Toode on disainitud ja valmistatud Eestis ning ettevõtte panustab erivajadustega inimeste tööhõivesse. www.uneruno.com

Eesti Kunstiakadeemia

Esimest korda EKA ajaloos on keraamika printimise 3D-tehnoloogia seotud toidunõude projektiga. Tudengitele ettevõttega reaalse koostöökogemuse pakkumise eesmärgil löödi käed restoraniga Ribe. Kolme kuu jooksul pandi osakonna saviprinterid korralikult proovile ning katsetuste käigus arendati nii kavandeid kui ka printereid. Eduka koostöö tulemusena valmisid ajaga kaasaskäivale kliendile sobivad praktilised disain-nõud.

Magistriõppe tudengid tutvusid põhjalikult olemasolevate nõude, menüü ja sisekujundusega. Koos Ribe restorani peakoka Rado Mitroga (Slovakkia) süveneti toidunõudele esitatavatesse nõuetesse ja disainieelistustesse. Paraleelselt toodete kavandamisega arendati edasi ka 3D-saviprintimise tehnoloogiat. Selles oli abiks Madis Kaasik ettevõttest Protoinvent, kes on kõigi projektis kasutatavate printerite autor.

Gelatex Technologies

Gelatex Technologies arendab keskkonnasõbralikku nahasarnast tekstiili Gelatex, mis on keemiliselt identne nahale. Materjal on tehtud mürgiseid kemikaale kasutamata ning peamiseks toormaterjaliks on naha- ja lihatööstuse jääkidest (nt kontidest) toodetud želatiin. Seeläbi antakse suurem väärtus muidu raisku läinud ressurssidele. Gelatexi tootmine on keskkonnasõbralik, kergesti skaleeritav ja materjal ligi 50% odavam kui nahk. 
http:// www.gela-tex.com

WorkLand

Jagamismajanduse põhimõttel toimiv ärikeskus, mis pakub skaleeritavaid kontoripindu, koosolekuruume, virtuaalkontoreid ja professionaalseid tugiteenuseid.   

Jagamismajanduse põhimõttel toimiv ärikeskus WorkLand sai loodud pakkumaks alternatiivi traditsioonilisele kontori üürile. WorkLand'i eesmärgiks on kontoripinna innovatsioon: oleme paindlikud ja pakume vajadustele kohandatud teenust ning tähtsustame kontaktivõrgustiku olemasolu.

WorkLand pakub lühi- ja pikaajalisi kontoripindu ning koosolekuruume. Neile ettevõtetele, kel otseselt kontoriruume vaja ei ole, pakume virtuaalkontori võimalust.

Workland hoolitseb selle eest, et ettevõtja ei peaks oma aega kulutama äripindadega seotud tüütule asjaajamisele, vaid saaks keskenduda äri kasvatamisele.

Hetkel asuvad WorkLandi keskused Tallinnas, Riias ja Vilniuses. 

https://wrkland.com/et/

 

 

Simple Booth Eesti

Simple Booth näol on tegu stiilse, lihtsa ja kompaktse digitaalse fotolahendusega. Tulemuseks lõbus ja liikuv GIF formaadis pilt, mille saab otse sotsiaalmeediasse laadida. Toob sädet ja annab lisaväärtust igale üritusele. Suurepärane võimalus ettevõtetel end veel nähtavamaks teha.

 

Lase loovus valla ja jaga elamusi!

http://www.maritkuusk.com/simple-booth-eesti/

Valge Klaar

 

Fundwise

Fundwise on osaluspõhine ühisrahastusplatvorm, mis on mõeldud ettevõtjatele ja investoritele. Platvormi käivitajateks on Eesti esimese, loominguliste ideede toetamiseks loodud, ühisrahastusplatvormi Hooandja tegijad.

 

Ühisinvesteerimine on alternatiivne kapitali kaasamise väljund ettevõtetele, kellele pangad või riskikapitalifondid ei paku sobivaid finantseerimislahendusi või kes ei soovi oma äri edendamiseks laenu võtta. Investorid saavad tehingu vastutasuks ettevõttes osaluse. Investoriteks võivad sealjuures olla nii varasema investeerimiskogemusega inimesed kui need, kes lihtsalt usuvad Sinu ettevõttesse. Ühisinvesteeringud on hea võimalus kaasata oma kliente ja fänne!

https://fundwise.me/et 

Prototron

Prototroni innustab nutikaid ja ettevõtlikke tegijaid läbi rahalise süsti nende ideede elluviimiseks, käegakatsutavaks prototüübiks ja suureks äriks muutmiseks.

Prototron on 2012. loodud rahastu, mille eesmärk on prototüüpide finantseerimise abil panustada uute idufirmade ja maailma muutvate tehnoloogiate sündi.
www.prototron.ee 

Adapter

ADAPTERis on ühte koondatud kõrgkoolide pakutavad teenused, teadus- ja arenduskoostöö ning tootearenduse ja täiendkoolituse võimalused. See on kontaktpunkt, mis viib kokku ettevõtjate vajadused teadus- ja arendusasutuste kompetentside ja tehnoloogia võimalustega.

www. adapter.ee 

NUTIKAS/ Eesti Teadusagentuur

NUTIKAS eesmärk on aidata kaasa Eesti majanduse teadmusmahukuse kasvule, toetades teadusasutuste ja ettevõtete koostööd. Toetusmeede võimaldab ettevõtetel tellida ülikoolidelt ja teadusasutustelt vajalikke rakendusuuringuid või tootearendusprojekte. Soovime meedet ettevõtjatele lähemalt tutvustada ja kutsuda neid seda taotlema.

Meedet ja varasemate taotlejate edulugusid tutvustav erileht Nutikas Ettevõte ning infovoldik

Uudised

„If you don`t have time for the small things, you won`t have time for the big things“
Richard Branson

Tark töörõivas võib päästa kalamehe elu

Tallinnas asuv Protex Balti on Skandinaavia turule tehnilise tekstiili teenuseid pakkuv ettevõte, kes arendab koostöös mitme partneriga tarka töörõivast. Ettevõtte algne eesmärk oli luua Norra kalakasvatajatele sobiv kerge ja vastupidav riietus. Valmis sai aga midagi enamat – tark töörõivas, mis aitab jälgida ohtlikke olukordi ja neile õigel ajal reageerida ning teeb ka kõnetuvastuse kaudu töö tegemise lihtsamaks.

Loe edasi

Tark töörõivas võib päästa kalamehe elu

Tallinnas asuv Protex Balti on Skandinaavia turule tehnilise tekstiili teenuseid pakkuv ettevõte, kes arendab koostöös mitme partneriga tarka töörõivast. Ettevõtte algne eesmärk oli luua Norra kalakasvatajatele sobiv kerge ja vastupidav riietus. Valmis sai aga midagi enamat – tark töörõivas, mis aitab jälgida ohtlikke olukordi ja neile õigel ajal reageerida ning teeb ka kõnetuvastuse kaudu töö tegemise lihtsamaks.

Miks otsustasite hakata tootma tarka töörõivast?  

Me oleme kaua teinud koostööd merenduses ja kalandussektoris töötavate ettevõtetega. Suheldes klientide ja kalakasvatustes töötavate inimestega, saime aru, et nad puutuvad iga päev kokku paljude tööohutusprobleemidega. Tuleb ette kukkumisi ja nendega seotud traumasid, kus kiire reageerimine on elulise tähtsusega.

Meie eesmärk oligi leida lahendus, kuidas aidata vastutaval inimesel õnnetuse juhtumise korral kiirelt reageerida. Näiteks kui töötaja kukub laevalt vette, siis on reageerimise aeg külmades tingimustes kriitiline faktor. Mõistsime, et tehnoloogia abi kasutades on võimalik muuta ka igapäevaseid tegevusi lihtsamaks ja tõsta seega efektiivsust. Sellest tuli mõte integreerida töörõivastesse süsteem kiireks raporteerimiseks. Kuna Protexil on tänu erinevatele projektidele olemas oskusteave sensorite integreerimiseks tekstiiliga, siis otsustasime oma oskusi ja teadmisi rakendada uue toote loomise juures. Ehk et kui õnnetus on juhtunud, aktiveeruvad riietuses vastavad andurid, vette kukkumist märgatakse otsekohe ja inimene saab töörõiva kaudu ka abi kutsuda. 

Kellele on tark töörõivas mõeldud?

Targa töörõiva sihtgrupp on väga lai. Peamine ühine tegur on ohtlik töökeskkond. See ei tähenda ainult kalakasvatusi, vaid töötajaid üle maailma, alates merendusest, lõpetades päästjatega. 

Mis on olnud tootearenduses peamised takistused ja väljakutsed? 

Tootearenduse puhul sai määravaks reaalsete probleemide kaardistamine reaalsetes töötingimustes ja motiveeritud tiim erinevate teadmistega. Kuna eesmärgiks oli prototüübi tutvustamine Manufuture 2017 pealaval, siis oli väljakutseks kindlasti ka ajafaktor. Ideest prototüübini oli aega ainult mõni kuu. 

Reaalsete probleemide ja võimaluste kaardistamisega moodustus ITL ja Targa Elektroonika klastri ettevõtetest konsortsium, kuhu kuulusid Tallinna Tehnikaülikool, Ericsson, Wazombi Labs, Estrotech. Igal ettevõttel oli oma oskusteave, mida kasutasime tootearenduses. 

Ragnaroki targa töörõiva tootearenduslikest väljakutsetest räägib Protex Balti tegevjuht Helena Almqvist ka 10. aprillil MELT innovatsioonifoorumil. 

Uus leiutis: kontidest valmistatud nahk

Eesti ettevõte Gelatex Technologies arendab uue põlvkonna materjali –keskkonnasõbralikku ja nahaga keemiliselt identset tekstiili Gelatex, mille peamiseks tooraineks on lihatööstuse väheväärtuslikest jäätmetest valmistatud želatiin. See teeb nahasarnase materjali tootmise palju keskkonnasõbralikumaks ja odavamaks kui pärisnaha tootmise. Tavalise nahaga võrreldes on sama koguse materjali valmistamiseks vaja ligikaudu kolm korda vähem loomi.

Loe edasi

Uus leiutis: kontidest valmistatud nahk

Eesti ettevõte Gelatex Technologies arendab uue põlvkonna materjali –keskkonnasõbralikku ja nahaga keemiliselt identset tekstiili Gelatex, mille peamiseks tooraineks on lihatööstuse väheväärtuslikest jäätmetest valmistatud želatiin. See teeb nahasarnase materjali tootmise palju keskkonnasõbralikumaks ja odavamaks kui pärisnaha tootmise. Tavalise nahaga võrreldes on sama koguse materjali valmistamiseks vaja ligikaudu kolm korda vähem loomi.

Gelatex Technologiesi tehnoloogiajuht Märt-Erik Martens on veendunud, et seal, kus on ülejääk, on alati peidus ka võimalus midagi uut luua.
Millest tuli idee arendada loomjäätmetest nahaga identset materjali?
  

Põhjusi on mitu, kuid peamine on see, et nahk on väga laialdaselt kasutatav materjal. Aastas toodetakse üle 2 miljardi ruutmeetri nahka. Sellele lisandub kunstnahk, millest lausa 95% toodetakse kroomparkimise teel. See aga on mürgine nii inimestele, kes nahka toodavad, neile, kes seda hiljem kannavad, kui ka keskkonnale. Olgugi et nahka on võimalik parkida ka keskkonnasõbralikult, taimparkimisega, on tegemist äärmiselt aja- ja ressursimahuka ettevõtmisega ning praegu ei ole kroompargitud nahale ühtegi head keskkonnasõbralikku alternatiivi, mis oleks samal ajal nii odav kui ka masstoodetav. Kuid selleks, et maailmas keskkonnareostust vähendada, ei tohiks keskkonnasõbralikud materjalid ja tooted olla vaid kallis nišikaup, vaid peaksid olema kättesaadavad ka massidele.

Leidsime, et meie tehnoloogia, mida kasutame liha- ja nahatööstuse jäätmetest tehtud želatiinist nahasarnase tekstiili valmistamiseks, on väga kergesti eskaleeritav ja odavam kui praegune nahatootmine. Lisaks on materjal oma kandmisomadustelt nahale väga sarnane, kuna see on keemilise struktuuri poolest nahaga identne.

Lisaks on meie arvates oluline olemasolevat ressurssi maksimaalselt ära kasutada. Praegu läheb umbes 25% lihatööstuse jäätmetest (Euroopas u 5 miljonit tonni aastas) endiselt lihtsalt hävitamisele. Sel on mitu põhjust, kuid peamine on see, et jääkidel pole piisavat kommertsväärtust. Kuid valmistades n-ö nahka ka kontidest ja kõõlustest, on sisuliselt võimalik ühest loomast saada ligikaudu 3 korda rohkem materjali kui vaid nahka kasutades.

Kust tuli selline idee?   

Idee, et želatiini võiks kasutada ka nahasarnase tekstiili saamiseks, põhineb Tartu Ülikoolis tehtud uurimistööl. Nahasarnase tekstiili valmistamise eesmärgil hakkasime süsteemselt tööle aga alles 2016. aasta kevadel, kui kokku said ettevõtlus- ja materjaliteaduse tudengid. Mari-Ann, kes on ettevõtte kaasasutaja ja tegevjuht, õppis Tartu Ülikooli magistriõppes ettevõtlust ja tehnoloogia juhtimist ning mõtles magistritöö teema peale. Kuna ta oli Tartu Ülikooli Ökoinnovatsiooni Klubi liige, varem töötanud rõivatehnoloogina ning väga huvitatud erinevatest ökomaterjalidest ja eelkõige just tekstiilidest, siis soovis ta oma magistritöö ka selle valdkonnaga siduda. Nii jõudis ta Gelatexini, kes arendas želatiinist tekstiili. Kui algselt oli arendus pigem meditsiinilise suunitlusega, siis kokku saades selgus, et tärganud on ka nahasarnase tekstiili arendamise idee. Mingit ärilist suunitlust tol hetkel aga polnud. Esialgu veidi mõeldi ja kaheldi, kas on mõtet toota nahasarnast materjali millestki, mis on loomne. Kuid pärast teema põhjalikumat uurimist ja positiivset tagasisidet Tehnopoli Greentechi ideepäevalt, leidsime, et sel võib siiski olla suur potentsiaal. See andis väga palju motivatsiooni juurde ja nii hakkasimegi oma ideed ja ärimudelit ning toodet ja tehnoloogiat vastavalt edasi arendama.

Kus Gelatexi materjali kasutada? Kes on selle peamine sihtgrupp?  

Pikemas plaanis unistame, et meie materjalist oleksid valmistatud näiteks suurte lennufirmade lennukite istmekatted või tuntud autofirmade autoistmed. Sinna on aga veel pikk tee ja alustada plaanime pigem moetööstusest, kus materjali on lihtsam katsetada ning innovaatilistele tekstiilidele ollakse vastuvõtlikumad. Kõige väärtuslikum oleks meie materjal kindlasti suurtele brändidele, mis toodavad suuri koguseid, kuna meie tehnoloogia on kergesti eskaleeritav, materjal odavam kui nahk ning lisaks sellele tuleb materjal rullidel, mis võimaldab seda kihiti ladestada ning oluliselt säästa toodete juurdelõikuseks kuluvat aega ja materjalikulu. Materjali saaks kasutada samamoodi nagu nahka või kunstnahka. Materjali paksust, jäikust ja muid omadusi saame vastavalt vajadusele muuta.  

Millised on olnud tootearenduses peamised takistused?  

Kui me alustasime tootearendusega, oli taolise materjali valmistamiseks vaid üks mõistlik tehnoloogia, kuid lihtne analüüs näitas, et selle meetodiga tööstuslikult materjali toota pole arukas. Esimene suurem takistus oli kiirema fiibri valmistamistehnoloogia väljatöötamine. See etapp on nüüdseks läbitud, kusjuures uus tehnoloogia võimaldab materjali toota kuni 100 korda kiiremini ühe sama suure seadme kohta. Teine, samuti praegu arutlusel olev arendusküsimus on materjali tugevus. Kuna meie materjal sisaldab vaid looduslikke komponente, on ka materjaliarendus selle tõttu keerukam. Oleks ju lihtne kasutada sarnaseid tehnoloogiaid, mis on kasutusel ka nahatööstuses, ja need toimiksid, kuid siis kaoks selle mõte. Pooleteise aastaga on materjali tõmbetugevus paranenud umbes 50 korda. See tugevus on sarnane juba polüuretaan-kunstnahale, mis on naha levinuim alternatiiv.

Lisaks on meil on tihe koostöö Tartu Ülikooliga. Praegu on käimas 8 kuu pikkune materjaliarendusprojekt, kuhu on kaasatud 4 keemiataustaga teadurit. 

Gelatexi arendusprotsessist, edusammudest ja väljakutsetest saab lähemalt kuulda ka 10. Aprillil Tallinnas Kultuurikatlas toimuval innovatsioonifoorumil MELT säästva innovatsiooni teemablokis.

 

 

 

Innovatsioon otse loodusest: okka-paneelid

Okkastyle juht Margus Siilik oli juba aastaid otsinud võimalusi, kuidas raielankidelt lebavat väärtmaterjali kasulikult ära kasutada. Mõned aastad tagasi leidis ta aga viisi, kuidas männiokastest valmistada lae- ja seinapaneele, mida saab kasutada ruumide akustika parandamiseks ja sisekujunduselemendina. Ühelt poolt on tegemist tootega, kus on ära kasutatud metsaraiest tekkinud ülejääk, teisalt on aga okka-paneel looduslik ja keskkonnasõbralik materjal interjööris.

Loe edasi

Innovatsioon otse loodusest: okka-paneelid

Okkastyle juht Margus Siilik oli juba aastaid otsinud võimalusi, kuidas raielankidelt lebavat väärtmaterjali kasulikult ära kasutada. Mõned aastad tagasi leidis ta aga viisi, kuidas männiokastest valmistada lae- ja seinapaneele, mida saab kasutada ruumide akustika parandamiseks ja sisekujunduselemendina. Ühelt poolt on tegemist tootega, kus on ära kasutatud metsaraiest tekkinud ülejääk, teisalt on aga okka-paneel looduslik ja keskkonnasõbralik materjal interjööris.

Millest aga alustada kui sul on materjal, aga puudub idee, mida sellest valmistada? Keda tootearendusprotsessi kaasata, kuidas ja kellele oma ideed tutvustada ja tootearendusega pihta hakata?

Miks otsustasid hakata tegema just okkapaneele?

Ma olen alati soovinud oma tegevusega jätta endast maha võimalikult väikese jalajälje meid ümbritsevale loodusele. Näiteks plastik reostab meeletult palju keskkonda. Seevastu on kõige tavalisemad männiokkad aga metsatööstusest järele jääv looduslik “kasutu” materjal, mida pole tarvis eraldi toota, vaid lihtsalt raielankidelt üles noppida ning anda neile lisaväärtus ja funktsioon. Kui siduda need teiste materjalidega, saame väga hästi helineelava akustilise paneeli – Okka. 

Kust tuli inspiratsioon?  

Analüüsides inimeste tarbimiskäitumist selgus, et järjest enam tuntakse huvi kodu, kontori jt ruumide ehitamisel materjalide kasutamise ja nende päritolu vastu. Trend on üha enam puhaste ning looduslike materjalide poole, mida on tegelikult meie esivanemad juba aastasadu kasutanud. Lisaks on inimesed muutunud järjest tähelepanelikumaks end ümbritseva keskkonna suhtes, sest koht, kus elame ja hingame, peaks olema samuti puhas ja naturaalne. Ja mis saakski olla parim panus keskkonnale kui toota ja kasutada keskkonnasõbralikke materjale, millel on väike mõju ümbritsevale loodusele ning mis teeb visuaalselt pai ka silmale. 

Millised on olnud peamised takistused tootearenduses? 

Kasutame toormaterjalina männiokkaid, mida sellisel kujul veel keegi kasutanud pole, mistõttu pole meil ka otseselt kellegi käest tootearenduse osas nõu küsida. Oleme kõike ise arendanud ja katsetanud ning läbi oma kogemuste õppides ka palju erinevaid prototüüpe teinud. Kõik see on olnud väga aja- ja ressursimahukas, kuid tulemust väärt! Näiteks akustilise paneeli väljatöötamine võttis meil kokku praktiliselt terve aasta. Paar õpetlikku näidet tootearenduse osas toon kindlasti välja ka järgmisel nädalal toimuval MELT innovatsioonifoorumil.

Kes on olnud toote arendamise juures oluliseks partneriks?

Akustilise paneeli väljatöötamisel oli meile väga suureks abiks akustik Linda Madalik, kelle teadmised selles vallas on kõrgelt hinnatud nii siin kui teisel pool piiri. Lisaks toote akustiliste omaduste väljatöötamisele, oleme temaga käinud ka objektidel helikindluse katsetamiseks ka paukpadrunitega püssi laskmas. Nii teeme kindlaks ruumi järelkõla kestvuse ning seejärel saame välja arvutada kaetava pindala suuruse, et lahendada ruumis kaja probleem.

Ka toormaterjali hankimine on meile väga olulise tähtsusega, mistõttu teeme koostööd Maarja Külaga, kes aitavad meil korjata männiokkaid. Meil endil on väga hea meel, et saame pakkuda tööd inimestele, kellel on tavalisest raskem tööturul tööd leida ning samuti on nendel olnud suur huvi koostöö vastu.     

Okkapaneelide tootearendusprotsessist, nende edusammudest ja väljakutsetest saab lähemalt kuulda ka 10. aprillil Tallinnas Kultuurikatlas toimuval innovatsioonifoorumil MELT säästva innovatsiooni teemablokis.

 

 

Soome innovatsiooni superstaar tuleb Eestisse

10. aprillil Tallinna Kultuurikatlas toimuv MELT innovatsioonifoorum toob Eestisse esimest korda esinema põhjanaabrite juures kõige loovamaks soomlaseks nimetatud 23-aastase Perttu Pölöneni.

Loe edasi

Soome innovatsiooni superstaar tuleb Eestisse

10. aprillil Tallinna Kultuurikatlas toimuv MELT innovatsioonifoorum toob Eestisse esimest korda esinema põhjanaabrite juures kõige loovamaks soomlaseks nimetatud 23-aastase Perttu Pölöneni.

Ta on tõeline multitalent, kelle sütitavad kõned tehnoloogiast, tulevikutrendidest ja innovatsioonist on inspireerinud kuulajaid maailma erinevatelt kontinentidelt. Ta on asutanud kaks haridustehnoloogia idufirmat, kirjutanud muusikat mitmele rahvusvahelisele lavastusele ja pidanud kümneid loenguid tuleviku tehnoloogiatest.

Kõigest 15-aastasena leiutas Perttu rahvusvaheliselt auhinnatud muusikaõppetööriista MusiClock, millega võitis ka Euroopa suurima leiutiste konkursi. Ta on õppinud Silicon Valleys Singularity University’s ja lõpetanud Global Solutionsi ning Launchpadi programmi, mis on andnud talle sügavad teadmised tuleviku megatrendidest, uutest tehnoloogiatest ja mõtteviisidest.

 

Perttu Pölönen on ka Sibeliuse Akadeemia lõpetanud helilooja. Tema loomingut on esitletud nii Soomes, Ungaris, Jaapanis kui ka USAs ning ta on löönud kaasa mitmes rahvusvahelises projektis koos Morris Hayesi ja Sonic Godsi produktsioonifirmaga. Tema kirg on filmimuusika, kuid ta kirjutab meeleldi ka kontserdimuusikat.

Lisaks Perttu Pölönenile astuvad MELT innovatsioonifoorumil üles Eesti erinevate elu- ja ärivaldkondade parimad praktikud, kes jagavad oma inspireerivaid lugusid, mis julgustavad muutustele, ning räägivad tootearendusest ja innovatsioonist oma ettevõtete näitel. Foorum keskendub ettevõtete tootearendusele ja lahkab kuues erinevas teemablokis selle ümber keerlevaid müüte.

Rahastuse teemablokis astub üles Fundwise’i kaasasutaja Gleb Maltsev, kes jagab praktilist nõu, kuidas oma äriidee investoritele maha müüa. Lisaks saavad sõna kõigest kolme päevaga oma ettevõttesse 110 000 eurot kaasanud peenjoogivabrik Nudisti eestvedaja Kait Karu ja uue ajastu panga Change’i juht Kristjan Kangro, kellel õnnestus rahvusvaheliselt kaasata oma ettevõttesse miljoneid dollareid.

 

Teaduskoostöö teemabloki avab tehnoloogiaettevõtte Milrem Roboticsi teadus- ja arendusdirektor Mart Noorma. Oma teaduskoostöö kogemustest räägib meditsiinidiagnostika tooteid arendava Selfdiagnosticsi tegevjuht Marko Lehes ja bloki lõpetab Guaana tegevjuht Marko Russiver, kes keskendub teadlaste omavahelisele koostööle.

 

Jätkusuutliku innovatsiooni teemabloki esinejateks on männiokastest seinapaneele tootva Okkastyle’i juht Margus Siilik, lihatööstuse väheväärtuslikest jäätmetest valmistatud keskkonnasõbraliku ja nahaga keemiliselt identse tekstiili tootja Gelatex Technologiesi juht Märt-Erik Martens ning Reverse Resources, kes pakub riidetööstustele tehnoloogiaplatvormi, mille kaudu osta Aasia rõivatööstuses üle jäänud riiet, suurendades nii taaskasutatavate rõivaste hulka.

 

Koostöö teemablokis räägivad oma inspireeriva loo mitme partneriga koostöös tarka töörõivast arendava Protex Balti tegevjuht Helena Almqvist, arste ja ettevõtjaid ühendava innovatsioonikliinikute sarja eestvedaja, Connected Health klastri innovatsioonijuht Kitty Kubo ning elektrirollereid arendava Stigo tegevjuht Ardo Reinsalu, kes on maitsnud Eesti ja Hiina omavahelise koostöö vilju.

 

Tehnoloogia teemablokis astub lavale Telia IoT valdkonna juht Toomas Kärner, kes räägib Telia panusest uute tehnoloogiliste lahenduste leidmisesse. Operose Labsi juhatuse liige Christer Loob kõneleb lennukite remondi- ja hooldusteenuseid pakkuva ettevõttega koostöös arendatavatest uue ajastu nutiprillidest ja algselt 3D-printimisega alustanud Wolf3D juht Timmu Tõke räägib oma ettevõtte näitel sellest, kuidas tehnoloogia areng võimaldab pidevalt muuta põhitoodet ja haarata rohkem turgu ning sihtrühma.

 

Strateegilise innovatsiooni teemablokis räägib Andre Farmi perenaine Erika Pääbus, kuidas läbi takistuste jõuti oma põhitoote – lehmapiima – juurest hoopis selle väärindamiseni. Interlexi ja Skuuperi tegevjuht Inge Rätsep kõneleb oma julgest sammust osta osalus tõlketehnoloogia iduettevõttes Skuuper, et saavutada oma valdkonnas konkurentsieelis. Teemabloki lõpetab Sokos Hotels Tallinna müügi- ja turundusdirektor Evelin Org, kes räägib Eesti ühe vanima ettevõtte, hotell Viru revolutsioonist hotellimaastikul.

 

Lisaks ettekannetele pakub foorum ka innovatsiooni praktilist, käega katsutavat poolt. Suurel showcase-alal esitletakse Eesti ettevõtete, säravate idufirmade ja õpilasfirmade innovaatilisi tooteid ning teenuseid. Esindatud on mitu tegevusvaldkonda, mis tõestab, et innovatsioon ei sõltu mitte ettevõtte tegevusalast, vaid julgusest mõelda teisiti ja eristuda ning lihtsalt pealehakkamisest.

 

Foorumi lõpetab meeleolukas järelpidu, kus kõik esinejad ja kuulajad saavad omavahel innovatsiooni teemadel mõtteid vahetada.

 

MELT innovatsioonifoorumi korraldab Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Tallinna Loomeinkubaatoriga.

 

Lisainformatsioon: 

Jaanus Vahesalu
MELT innovatsioonifoorumi programmijuht
https://melt.tallinn.ee
jaanus dot vahesalu at tallinnlv dot ee

Innovatsiooni praktilist poolt leiab foorumi Showcase alalt

 Lisaks inspireerivatele lugudele pakub selle aasta foorum ka käega katsutavat innovatsiooni praktilist poolt. Katla suurel Showcase alal toimuvad Eesti ettevõtete, säravate start-upide ja õpilasfirmade innovaatiliste toodete ja teenuste esitlused.

Loe edasi

Innovatsiooni praktilist poolt leiab foorumi Showcase alalt

 Lisaks inspireerivatele lugudele pakub selle aasta foorum ka käega katsutavat innovatsiooni praktilist poolt. Katla suurel Showcase alal toimuvad Eesti ettevõtete, säravate start-upide ja õpilasfirmade innovaatiliste toodete ja teenuste esitlused.

Paljud ideed ja ettevõtmised on tuntust kogunud nii õpilasfirmade konkurssidel kui ka Ajujahil, kuid nüüd on kõigil võimalus leiutisi omal käel proovida ja oma silmaga näha. Esindatud on väga mitmed tegevusvaldkonnad, mis tõestab, et innovatsioon ei sõltu ettevõtte tegevusvaldkonnast, vaid julgusest mõelda teisiti, eristuda ja lihtsalt pealehakkamisest. Tutvu Facebooki  albumis meie eksponentidega!

Paneeldiskussioon keskendub sellel aastal innovatsiooni ümber keerlevatele müütidele

MELT innovatsioonifoorumi paneeldiskussioonis arutleme innovatsiooni ümber keerlevate müütide üle, mis käsitlevad tootearendust kui keerulist ja ressursirohket ettevõtmist.

Loe edasi

Paneeldiskussioon keskendub sellel aastal innovatsiooni ümber keerlevatele müütidele

MELT innovatsioonifoorumi paneeldiskussioonis arutleme innovatsiooni ümber keerlevate müütide üle, mis käsitlevad tootearendust kui keerulist ja ressursirohket ettevõtmist.

  • Mis piirab ja takistab täna innovatsiooni ettevõttes?
  • Kas innovatsioon sünnib laborivaikuses ja kas investorid peaksid teadus- ja arendustegevustesse rohkem panustama?
  • Kas jätkusuutlikkus on uus normaalsus innovatsioonis?
  • Kas ettevõtete omavaheline sünergia loob uusi võimalusi või pärsib konkurents koostööd?
  • Kas teaduse ja tehnoloogia võidukäik on peatumatu?

 

Üheskoos ekspertidega murrame müüte ja esitame küsimusi, millele päeva jooksul läbi erinevate teemablokkide vastused saada.

Paneeldiskussioonis osalevad:

Anne Sulling, Riigikogust

Tea Danilov, Arenguseire keskusest

Ionel Lehari, loovagentuurist Identity

MarkoRollin-Põdra, AS Wendre

Save the date!

Anname rõõmuga teada, et sel aastal on MELT veelgi suurem, veelgi võimsam ja veelgi sisukam!

Loe edasi

Save the date!

Anname rõõmuga teada, et sel aastal on MELT veelgi suurem, veelgi võimsam ja veelgi sisukam!

Tallinna Ettevõtlusameti korraldatav iga-aastane innovatsioonipäev ning Tallinna Loominkubaatori MELT foorum sulandusid üheks suureks inspiratsiooni täis MELT innovatsioonifoorumiks. MELT innovatsioonifoorum toimub 10. aprill 2018 Tallinna Kultuurikatlas. Päeva keskmes on inspireerivad lood, mis julgustavad muutustele, räägivad tootearendusest ja innovatsiooni ümber keerlevatest müütidest. Lavale astuvad praktikud erinevatest elu- ja ärivaldkondadest, kes jagavad häid kogemusi ja tulevikusuundumusi tõestades, et igas nutikas idees võib peituda võimalus raketina taevasse tõusta ning maailma muuta. Täpsem info teemablokkide ja esinejate kohta juba uuel nädalal!

Kontakt

„If things are not failing, you are not innovating enough“
Elon Musk

Kärt Kanne

Projektijuht, turundus

kart.kanne@tallinnlv.ee

5116 000

Triin Abel

Programm ja esinejad

triin.abel@tallinnlv.ee

5138 200

Jaanus Vahesalu

Programm ja esinejad

jaanus.vahesalu@tallinnlv.ee

5187 879

Eve Kärner

Showcase ala

eve.karner@tallinnlv.ee

5172 746

Maarja Hirv

Registreerimisinfo

maarja@inkubaator.ee

5627 9955

Mariko Kolk

Registreerimisinfo

mariko@inkubaator.ee

5089 975

Kätlin Viksne

Tehniline teostus

katlinlviksne@tallinnlv.ee

5309 3039