Murrangulised muutused nõuavad uusi mängureegelid
Christopher Lyrhem, Sircular strateeg
Aasta 2025 esimese paari kuuga on saanud selgeks, et liigume üha ebastabiilsemasse geopoliitilisse ajajärku. Kaubandustõkked ning neist lähtuvad negatiivsed majanduslikud tagajärjed näivad paratamatud – protektsionism on taas tõusuteel. Peagi Tallinnas MELT innovatsioonifoorumil esineva Rootsi analüütiku Christopher Lyrhemi sõnul võivad väliskaubanduse piirangud esmalt küll esmapilgul paista Ameerika Ühendriikide sisepoliitilise nähtusena, kuid tegelikult on see vaid üks osa laiemast pildist. Tema hinnangul muudab majanduse toimimist märksa ulatuslikumalt tehisintellekti enneolematu areng.
Alates üldotstarbelistest robotitest ja autonoomsetest sõidukitest kuni uute tehisintellekti mudelite ja kiipide integreerimiseni aina rohkematesse toodetesse ja teenustesse – sedalaadi AI arengute mõju mastaapsust ei ole me varem kogenud. Me pole kunagi varem saanud “kloonida” oma keha ja mõistust viisil, mis võimaldaks delegeerida pea kõik tüütud ülesanded masinatele.
Varemalt oleme klooninud vaid osasid oma kehast. Autod asendasid meie jalgu. Tööstusmasinad meie käsi. Arvutid kloonisid kirjutamisoskust. Nüüd hakkab AI kloonima kõike muud. Need ja lugematud teised näited on viimas tööstusharusid murranguliste arenguteni – uus asendab vana.
Kui varasemaid maailmakorda muutnud turumuutusi analüüsida, selgub, et enamasti tuleb vana asendamine uutelt tulijatelt. Inimestelt, kes mõtlevad teisiti, nagu ütles Steve Jobs. Auto asendas hobuse, arvuti asendas ajalehe, telefon asendas lugematu hulga seadmeid. Iga kord, kui tehnoloogilised hüpped on olnud piisavalt murrangulised, on need toonud kaasa uusi tooteid, mis lahendavad inimeste probleeme täiesti uuel viisil – nõudes ettevõtetelt uut strateegilist lähenemist, et mitte hääbuda. Seda ütlevad andmed, mitte ainult minu arvamus.
Tehisintellekt hakkab kloonima – ja see võib kõike muuta
Seega, olen veendunud, et AI suudab peagi täita suure osa ülesannetest, mida me täna täidame – ja see tähendab, et enamik ettevõtteid peaks oma senised pikaajalised strateegiad prügikasti viskama – ja looma midagi uut.
Kui robotid muutuvad piisavalt arenenuks, et täita tehastes nii lihtsaid kui ka keerukaid ülesandeid, väheneb vajadus odava inimtööjõu järele – eelistatakse roboteid. Robotid on oluliselt odavamad – nad töötavad pea 100% ajast, võrreldes inimestega, kes töötavad umbes 20% oma ärkveloleku ajast aasta jooksul. Ja robotid suudavad vaid minutitega õppida täitma uusi ülesandeid. See omakorda muudab tehase rajamise toodete tarbimiskoha lähedale rahaliselt palju kasulikumaks.
Veelgi enam – väljaspool tehaseid asendavad robotid mitmeid tootekategooriaid, mida me täna peame enesestmõistetavaks. Pean silmas ühe otstarbega tooted nagu tolmuimejad, muruniidukid, kruvikeerajad, värvimisvahendid, puulõikurid jne. Iga masin, mis vajab inimese abi tulemuse saavutamiseks, hakkab tulevikus konkureerima mitmefunktsiooniliste üldotstarbeliste robotitega.
Sama asi juhtus nutitelefoni turule tulekuga – see asendas ühe hetkega kalkulaatorid, äratuskellad, raadiod ja palju muud. Miks? Sest nutitelefon on kui multifunktsionaalne platvorm, millele sai lisada rakendusi, mis asendasid üksteise järel varasemaid üheotstarbelisi seadmeid.
Tolmuimejatest androidideni: uue platvormimajanduse tõus
Sama juhtub ka suuremates tootekategooriates. Üldotstarbelised robotid, mis suudavad täita erinevaid ülesandeid, esitavad nii tarbijate kui ka ettevõtetele küsimuse: kas osta mitu seadet, mis täidavad igaüks üht vajadust, või üks seade, mis täidab kõiki? Vastus kaldub selgelt viimase kasuks. Inimesed ei armasta keerukust.
Ja siis on meil autonoomsed sõidukid, mis on juba olevik. Alphabeti Waymo laieneb USA linnades, Hiina konkurendid samuti. Nad teenindavad igal nädalal sadu tuhandeid inimesi. Autonoomsed sõidukid haaravad kiiresti turuosa sõidujagamisteenuselt ja mõjutavad ka isikliku auto omamist.
See trend ei mõjuta vaid inimeste liikumisviise. Autonoomsed sõidukid hakkavad muutma ka kaubandust. Praegu toimub umbes 80% kaubandusest füüsilistes poodides ja 20% e-kaubanduses. Aga kui tulevad mobiilsed poed – mõelge 7-Elevenile, Starbucksile või Nike’i poele ratastel – tekib kolm uut ostuvõimalust:1) telli toode ja see tuuakse minutitega kohale, 2) osta või rendi toode teiselt tarbijalt, 3) kutsu autonoomne pood endale juurde, et tooteid proovida.
Need kolm võimalust võivad muuta kogu kaubanduse nägu, mis tähendab, et väheneb vajadus füüsilise kaubanduspinna järele, suureneb nõudlus toodete jagamiseks ja osa traditsioonilisi poode kaob täielikult.
Mida see kõik siis tähendab?
Minu tagasihoidlikul hinnangul (mis põhineb aastatepikkusel uurimistööl) tähendab AI integreerimine füüsilisse maailma – tehase robotid, multifunktsionaalsed kodurobotid, autonoomsed sõidukid, droonid, materjalipõhised uuendused jpm – seninägematuid murrangulisi muutusi.
Esiteks, tootmine võib kolida tagasi madalapalgalistest riikidest kõrgepalgalistesse, ehk toimub “reshoring”. Teiseks, tootmises tehtav töö ja valmistatavad tooted muutuvad tundmatuseni. Mõlema muutuse keskmes on AI.
Kasuta AI-d õigesti
AI-d ei tasu kasutada lihtsalt efektiivsuse suurendamiseks, vaid pigem tasub otsida võimalusi ärilise väärtuspakkumise uuendamiseks ja eksponentsiaalseks parendamiseks. Sest just nii mõtlevad AI-põhiselt loodud ettevõtted. Nad ei ehita traditsioonilisi tooteid, vaid loovad midagi täiesti uut.
Kui tegutsed ettevõttes, mis toodab füüsilist toodet (või oled mõjutatud mõnest, nagu enamik meist), on aeg uurida, kuidas robortiseerimise laine turgu võiks mõjutada. Kuigi alguses ei pruugi muutused silma paista, siis tegelikult innovatsioon ei maga ja areneb sageli hüppeliselt.
Uute murranguliste tehnoloogiate, nagu autonoomsed sõidukid või üldotstarbelised robotid, kasutuselevõtmine võib tunduda aeglane… kuni see jõuab nn S-kõverani, saavutab inertsuse ja muutub peatamatuks. Siin ongi oluline õppetund: iga ettevõte peaks võtma uusi innovatsioone tõsiselt – kui võimalikku muutust, mis mõjutab ka tema turgu.
Uus tehnoloogia loob uue maailmakorra, ettevõtte strateegia peab seda peegeldama
Nagu varasemalt mainisin, on tänane protektsionism suuremalt osalt tingitud tehnoloogilisest arengust, mitte poliitikast. Poliitilised otsused on pigem muutuva maailmakorra sümptomid. Ja ükskõik kui kõrged saavad olema tollid – robotite plahvatuslik levik tööstuses avaldab suuremat mõju.
Tarneahelate ümberkorraldamine, uute tootekategooriate loomine ja füüsiliste toodete teenusena müümine – need kõik omavad palju suuremat mõju kui ajutised kaubandustõkked.
Ettevõttel, kes mõistab esimesena “reshoringu” vajadust, töötab välja uue toote, mis hõlmab ka roboteid ja arendab uusi müügimudeleid, on tohutu võimalus kasvada nii tänasel turul kui vallutada täiesti uusi kõrgusi.
Ettevõtte strateegia peab peegeldama AI massilist levikut meie igapäevas. Uut mänguplaani ja reegleid on vaja mitte kõigest ellu jäämiseks, vaid kasvuvõimaluste üles leidmiseks. Ajalugu on näidanud, et suurte muutuste ajal võidavad need, kes julgevad mõelda ja tegutseda teistest erinevalt.
Kui üldotstarbeliste robotite kasutusele võtmine areneb tohutul kiirusel, kui autonoomsed sõidukid muudavad jagamismajanduse ja teenusmudelite toimimist ning kui paljud traditsioonilised tootekategooriad kaovad – kas sinu tänane strateegia peab vastu? Millest pead loobuma? Ja mida pead hakkama tegema teistmoodi – enne kui on liiga hilja?
Autonoomsete sõidukite, üldotstarbeliste robotite ja taastuvate materjalide kasutuselevõtu mõjudest majandusmudelitele keskendub ka Christoher Lyrhemi ettekanne MELT innovatsioonikonverentsil Tallinnas 15. aprillil.